Selgitatud elamu- ja ehitussektori keskkonnamõju
Elamu- ja ehitussektori keskkonnamõju
Eluase ja ehitus annavad 47% ülemaailmsest CO2 heitest
ÜRO globaalse hoonete ja ehituse liidu uusimas leiti, et elamusektori keskkonnamõju on maailma suurim, moodustades 2020. aastal 37%* maailma CO2 koguheitest. 2020. aasta heitkogused langesid veidi võrreldes eelmise aastaga. (1% vähem kui 38% 2019. aastal), kuid ainult Covidi pandeemiaga seotud tarneahela ja majandusraskuste tõttu. Suurim probleem seisneb aga selles, et 2060. aastaks eeldatavasti kahekordistub .
*Oluline on märkida, et 37% ülemaailmsetest CO2 heitkogustest pärineb ainult elu- ja ärihoonetest. See ei hõlma kogu ehitussektorit koos infrastruktuuri ja tööstusehitusega, mis lisab ülemaailmsele aastasele CO2-heitele 10%.
Ehitus kasutab 50% maailma ressurssidest ja täidab 33% meie prügilatest
Eluase ja infrastruktuur nõuavad tohutul hulgal loodusressursse. Ligikaudu 50% kõigist kaevandatavatest ressurssidest tarbib ehitussektor . Seda juhib tugevalt liiva, kruusa ja lubjakivi kaevandamine, mida kasutatakse täiteks, infrastruktuuri ehitamiseks ja tsemendi valmistamiseks.
Ehitusjäätmete kogus prügilatesse sattunud jäätmete koguhulgast erineb riigiti oluliselt, jäädes vahemikku 13–60% . Näiteks Soomes on see 13%, Kanadas 27% ja Iisraelis 60%. Keskmiselt 1/3 ehitusjäätmetest – see on laias laastus ka EL-i keskmine, kus ehitus moodustab ligikaudu 35% kogu jäätmetekkest.
Ehitusjäätmeid on kahte tüüpi:
- Uute ehitusprojektide jäätmed. Kuni 30% uutest materjalidest võib sattuda prügilasse.
- Lammutamise jäätmed. Suurem osa ladestatakse prügilasse (erandiks on teras, millest 98% on taaskasutatud).
Rikkamates riikides ringlusse võetavate ehitusjäätmete hulk suureneb (teiste piirkondade kohta on vähe andmeid). 2018. aastal võeti ELis taaskasutusse ligikaudu 50% ehitusjäätmetest. Siiski on oluline märkida, et 2008. aastal jäätmete raamdirektiiviga 2008/98/EÜ seatud eesmärk oli viia 2020. aastaks ringlusse 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest. Protsess on aeglane.
Suured probleemid eluasemesektoris
1. Ebaefektiivsed hooned
Ehitustööstus põhineb hoonete õigeaegsel tarnimisel eelarve piires. Siin on loogika:
Kiire + hea = kallis
Odav + hea = aeglane
KIIRE + ODAV = VÕIMATU (hetkel) = ENERGIATÕHUSTU
Seetõttu on näiteks ligikaudu 75% ELi praegustest hoonetest energiatõhusad. Energiatõhususse investeerimine vanade hoonete renoveerimise näol on aga Ülemaailmsed avaliku sektori investeeringud eluasemete energiatõhususse ulatusid 2020. aastal ligikaudu 180 miljardi USA dollarini, võrreldes 160 miljardi dollariga 2019. aastal , samas kui suurem osa sellest koguinvesteeringust on tehtud ELi vanade hoonete renoveerimiseks. Lisaks on uued hooned ELis tänu täiustatud tehnoloogiatele ja üldiselt mittevabatahtlike poliitikate ja eeskirjade tõttu üsna energiatõhusad.
2. Poliitika kujundamine
Energiatõhusate, vastupidavate hoonete ja ehitussektori saavutamise väljakutsed on märkimisväärsed. Eeldatakse, et 2030. aastaks elab 82% maailma elanikkonnast riikides, kus puuduvad hoonete energianormid või ainult vabatahtlikud koodid. 11
Poliitika ja stiimulid on ulatuslike muutuste jaoks hädavajalikud. Vastasel juhul valib KIIRE + ODAV = EBAEFEKTIIVNE säästvamate tavade üle.
3. Meie soovid ja vajadused
Rohkem on inimesi, kes elavad üksi ja/või ootavad head elatustaset, mis on piisavalt õiglane, kuna me kõik tahame elu nautida. See tähendab rohkem ehitatud m2-sid, et rahuldada meie vajadusi nii elu- kui ka mitteeluruumide järele.
Probleem on selles, et kui rakendatakse energiatõhususe poliitikat, muutub suurema ruumi omamine kallimaks ja võib-olla pole paljudel seda võimalik saavutada. See ei toeta sotsiaalset jätkusuutlikkust, mis on osa üldise jätkusuutlikkuse kolmest sambast .
4. Raha ja võim
Me ei tohiks unustada, et ehitussektor on kütus majanduskasvu ja meie valitsuste eelarve jaoks. Ehitus võimaldab ka valitsustel näidata, mida nad on teinud, kuna ehitatud keskkond on visuaalselt "seal", mida kõik valijad näevad. Jah, jällegi, me kõik tahame häid teid ja kena avalikku ruumi. Oluline on jälgida, et strateegia ei oleks KIIRE + ODAV, sest vastasel juhul tekitame tulevikuprobleeme rohkem kui lahendame.
Üldmõju vähendamine
Eluasemete keskkonnamõju vähendamiseks on kaks võimalust : VÄHENDAMINE JA TAASKASUTAMINE .
VÄHENDADA
- Disain (energia- ja ressursitõhusus)
- Kogu olelusringipõhine lähenemine ehitamisele
- Kvaliteetsete, null-kuni ehitusmaterjalide kasutamine
- Materjalijäätmete vähendamine
- Nutikate lahenduste kasutamine energiatõhususe parandamiseks
- Taastuvenergia kasutamine
TAASKASUTA
- Disain dekonstrueerimiseks
- Parandada olemasolevaid hooneid (muuta olemasolevad hooned energiatõhusaks)
- Taaskasutatud materjalide kasutamine
Individuaalse mõju vähendamine
Suurem osa laiaulatuslikest muutustest eluasemesektoris on ajendatud poliitikast ja mõnel juhul ka riiklikest stiimulitest. Rohelised poliitikad ( Euroopa roheline kokkulepe , roheline tegevuskava Ühendkuningriigis ja Austraalias ja samaväärsed) ning 2021. aastal alanud energiakriisid on andnud suure tõuke olemasolevate ja uute hoonete energiatõhususele suunatud poliitikatele.
Suurem osa põhimõttelisi muudatusi elamusektoris tulevad otsustajatelt, kes istuvad koduomanikust kaugel. See aga ei tähenda, et peaksime lihtsalt ootama muudatuste toimumist. Me saame ja peaksime tegema individuaalse ja rühma otsuse VÄHENDAMISE ja TAASKASUTAMISE kohta. Vaieldamatult sõltub see kõik selle võimalusest. Ehituse maksumus on kõrge ning jätkusuutlike valikute teadvustamine ja energiasäästliku kodu soov (millega kaasnevad madalad energiaarved) on paljudele kättesaamatu. See viib meid tagasi poliitika kujundamise ja stiimulite juurde. Sellegipoolest on siin võib-olla liiga ilmsed vastused sellele, mida saaksime teha:
- Elad vanas majas? Renoveerida, soojustada, ventileerida, hinnata erinevaid materjale ja energiasüsteeme. Odavaimad valikud osutuvad tavaliselt kõige kallimaks.
- Uue maja ehitamine? Tehke koostööd arhitektide ja inseneridega, kes mõtlevad säästvale disainile, optimeeritud ruumile ja soovitavad erinevaid materjale parima hinna/kvaliteediga otsuste tegemiseks (odavaim maksab keskmises ja pikas perspektiivis rohkem).
- Kas ostate arendajalt uue kodu? Veenduge, et maja on korralikult ehitatud. Vahel ja kohati piisab arendaja usaldamisest või arendaja tausta kontrollimisest. Mõnikord võib spetsialisti arvamus olla hea mõte. Samuti on oluline mitte unustada, et majad on nagu autod, need vajavad regulaarset hooldust.
- Elad parendamist vajavas elamus? Liituge maja juhtkonnaga ja propageerige muutusi ja parandusi. Parimal juhul võib hästi renoveeritud hoone säästa kuni 80% koguheitest.