Jätkusuutliku eluaseme 3 sammast: keskkondlik, sotsiaalne ja majanduslik.
Millised on jätkusuutliku eluaseme kolm tugisammast?
Säästvat eluase kirjeldavate muutujate arv on loendamatu ning arhitektidel, inseneridel, ehitajatel, keskkonnakaitsjatel, tervishoiuspetsialistidel ja säästva eluviisi pooldajatel on palju erinevaid seisukohti. Arvestades erinevate rühmade erinevaid prioriteete, on kõik arvamused kombinatsioonid kolmest järgmisest jätkusuutlikkuse sambast, kuid kalduvad tavaliselt ühele või kahele järgmisest kolmest:
Keskkonnasäästlik energia, jäätmed, ringlussevõtt, materjalid, saasteained, heitmed, saastumine, taimestik, liikide tasakaal
Keskkonnasäästlikkus seisneb kõige loodusliku ja inimpopulatsiooni ümbritseva elamise eest hoolitsemises. Loomad (sealhulgas inimesed) ei jääks ellu ilma maa piiratud loodusvaradeta ja me peame neid ressursse targalt kasutama. Selle eesmärk on tagada, et Maa saaks tagasi suurema osa sellest, mida me sellelt võtame.
Majandusliku jätkusuutlikkuse
kulud ja tulud, kasum, kulud ja juurdepääs kommunaalteenustele, maksud, edasimüügiväärtus, hooldus, tarneahela prognoositavus
Majanduslik jätkusuutlikkus seisneb tasakaalu leidmises ettevõtete ja riikide kulude, tulude ja pikaajalise eksisteerimise vahel.
Sotsiaalne jätkusuutlikkus
elukvaliteet, ohutus, juurdepääsetavus, võrdsus, mitmekesisus, funktsionaalsus, esteetika, demokraatia, tulevaste põlvkondadega arvestamine
Sotsiaalne jätkusuutlikkus seisneb ühiskonna heaolus nii kohalikul, riigi kui ka maailma tasandil. Kaasamine, arvestamine, sotsiaalne ühtekuuluvus, võrdsed võimalused ja üldine elukvaliteet tagavad pikaajalise jätkusuutlikkuse.
Mida tähendavad kolm sammast hoone vaatenurgast?
Kuidas ehitada keskkonnasäästlikke (uusi) hooneid?
Fakt on see, et kõigil materjalidel on keskkonnakulu ja kogu ehitatud keskkond nõuab neid palju. Üle 50% kogu kaevandatavast loodusvarast läheb ehitussektorisse. Küsimus on selles, kuidas projekteerida ja paigaldada maja, mis oleks pikas perspektiivis energiasäästlik, vähendaks materjalikasutust ja jõuaks sisuliselt ühel päeval taaskasutusse.
Hoone elutsükli analüüs on tuntuim meetod hoonete keskkonnamõju mõistmiseks. Lühidalt öeldes on oluline mõelda 40-50-100 aastat ette, analüüsida hetkel saadaolevaid valikuid materjalidest, energiaallikatest kuni ehitustavadeni ning võimalusel valida väikseima keskkonnamõjuga lahendused. Jätkusuutlikest materjalidest räägime lühidalt artiklis “Materjalid, heaolu ja jätkusuutlikkus” .
Kuidas ehitada sotsiaalselt jätkusuutlikke hooneid?
Sotsiaalset jätkusuutlikkust on kõige raskem määratleda, analüüsida ja sisuliselt mõõta, kuna see on väga keeruline, kuna sellel on palju muutujaid (ja sellega seotud kompromisse).
Üldiselt räägib sotsiaalne jätkusuutlikkus üldisest heaolust, mida mõjutavad paljud ülalmainitud tegurid . Sotsiaalse jätkusuutlikkuse määratlemine ehitatud keskkonna vaatenurgast on keskendunud spetsiifilisematele kontseptsioonidele, et uurida seoseid linnakujunduse, infrastruktuuri ja mugavuste vahel (nn füüsilised tegurid) ning seda, kuidas inimesed tunnevad oma keskkonda ja reageerivad sellele ("mittefüüsiline") .
Kuidas saavutada hoonete majanduslik jätkusuutlikkus
Majanduslik jätkusuutlikkus on hoonete, sealhulgas nende ehitamise ja hooldamise tasuvuse ja kuluefektiivsusega tegelemine.
Tasuvusanalüüs hõlmab erinevate disainilahenduste, materjalide ja protsesside alternatiivide kaalumist. Seda kasutatakse parimate võimaluste väljaselgitamiseks, mis annaksid suurimat kasu, pidades silmas lõppeesmärke ja alternatiivkulusid. Kui elamuprojekti eesmärk on saavutada keskkonnasäästlikkus, siis on selge, et kaalutavad alternatiivid erinevad sellest, kui eesmärk on ehitada võimalikult palju müüdavaid ruutmeetreid võimalikult väikese kuluga (see tähendab, et valitud alternatiiv on alati odavaim vastuvõetav variant ).
See võtab meilt projektide kuluefektiivsuse, mis hõlmab alternatiivide kulusid ja tulemusi (mõjusid). Ütleme nii, et eesmärk on ehitada keskkonnasäästlikke hooneid. Sel juhul võetakse maja ja selle ehitusprotsesside projekteerimisel arvesse erinevaid tegureid, nagu materjalid (kvaliteet, taaskasutatud vs uus), transport (kohalik vs import), maja suurus ja kasutatavus, energia tootmise ja dekonstrueerimise tehnoloogia. arvestatakse nende pikaajalise kulutasuvuse tõttu. See tähendab, et ei arvestata ainult ehitamise tasuvust, vaid analüüsitakse ka pikaajalist ülalpidamiskulu.
Kas globaalselt jätkusuutlik eluase on võimalik?
Sellele küsimusele vastamine sõltub kindlasti sellest, kes vastab. Teoreetiliselt, absoluutselt, tegelikkuses väga keeruline. Selle põhjuseks on üks või kaks jätkusuutlikkuse sammast, mis tavaliselt domineerivad, eriti kui vaatame eluaseme jätkusuutlikkust globaalsest vaatenurgast.
Lihtsamalt öeldes on säästva eluaseme probleem sama, mis iga muu keerulise probleemiga – kõike seda on raske omada ja ühiskonnana ei eelda me sageli, et see kõik olemas oleks. Teeme alati kompromisse nii üksikisikute kui ka ühiskondadena ning teeme mööndusi ühe või kahe samba osas, et teise kasu saada. Kuidas seda parandada? Samm-sammult, tõhusamad ja kvaliteetsemad tehnilised lahendused ning side, poliitika ja soodustuste süsteemid on pidevas arengus.