ODYL | Kõrgekvaliteetne liimpuitelementmaja
Jätkusuutliku eluaseme 3 sammast:
keskkonnaalane, sotsiaalne ja majanduslik.
Millised on jätkusuutliku eluaseme 3 sammast?
Jätkusuutliku eluaseme kirjeldamiseks on lugematu arv muutujaid ning arhitektidelt, inseneridelt, ehitajatelt, keskkonnakaitsjatelt, tervishoiuspetsialistidelt ja jätkusuutliku eluviisi eestkõnelejatelt on palju erinevaid seisukohti. Arvestades erinevate rühmade erinevaid prioriteete, on kõik arvamused järgmiste kolme jätkusuutlikkuse samba kombinatsioon, kuid kalduvad tavaliselt ühe või kahe poole järgmisest kolmest:
Keskkonnasäästlikkus
energia, jäätmed, ringlussevõtt, materjalid, saasteained, heitkogused, saastumine, taimestik, liikide tasakaal
Keskkonnasäästlikkus seisneb kõige loodusliku ja inimpopulatsiooni ümbritseva eluslooduse eest hoolitsemises. Loomad (sealhulgas inimesed) ei jääks ellu ilma Maal olevate piiratud loodusvaradeta ja me peame neid ressursse targalt kasutama. See seisneb selles, et tagada Maa võime taastada suurema osa sellest, mida me sellelt võtame.
Majandusliku jätkusuutlikkuse
kulud ja tulud, kasum, kommunaalteenuste maksumus ja kättesaadavus, maksud, edasimüügiväärtus, hooldus, tarneahela prognoositavus
Majanduslik jätkusuutlikkus seisneb tasakaalu leidmises ettevõtete ja riikide kulude, tulude ja pikaajalise eksistentsi vahel.
Sotsiaalne jätkusuutlikkus
elukvaliteet, ohutus, ligipääsetavus, võrdsus, mitmekesisus, funktsionaalsus, esteetika, demokraatia, tulevaste põlvkondade arvestamine
Sotsiaalne jätkusuutlikkus puudutab ühiskonna heaolu kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil. Kaasatus, arvestamine, sotsiaalne ühtekuuluvus, võrdsed võimalused ja üldine elukvaliteet tagavad pikaajalise jätkusuutlikkuse.
Mida tähendavad need 3 sammast hoone vaatenurgast?
Kuidas ehitada keskkonnasäästlikke (uusi) hooneid?
Tõsiasi on see, et kõigil materjalidel on keskkonnamõju ja kogu ehitatud keskkond vajab neid palju. Üle 50% kõigist kaevandatud loodusvaradest läheb ehitussektorisse. Küsimus on selles, kuidas projekteerida ja ehitada maja, mis oleks pikas perspektiivis energiatõhus, vähendaks materjalide kasutamist ja oleks ühel päeval sisuliselt taaskasutatav.
Hoone elutsükli analüüsimine on tuntuim meetod hoonete keskkonnamõju mõistmiseks. Lühidalt öeldes on oluline mõelda 40-50-100 aastat ette, analüüsida praegu saadaolevaid valikuid materjalidest, energiaallikatest kuni ehitustavadeni ja võimaluse korral valida väikseima keskkonnamõjuga lahendused. Jätkusuutlikest materjalidest räägime lühidalt artiklis pealkirjaga „Materjalid, heaolu ja jätkusuutlikkus“ .
Kuidas ehitada sotsiaalselt jätkusuutlikke hooneid?
Sotsiaalne jätkusuutlikkus on kõige raskemini määratletav, analüüsitav ja sisuliselt mõõdetav sammas, kuna see on äärmiselt keeruline paljude muutujate (ja nendega seotud kompromisside) tõttu.
Üldiselt viitab sotsiaalne jätkusuutlikkus üldisele heaolule, mida mõjutavad paljud eespool . Sotsiaalse jätkusuutlikkuse määratlemine ehitatud keskkonna vaatenurgast on keskendunud spetsiifilisematele kontseptsioonidele, et uurida seoseid linnaplaneerimise, infrastruktuuri ja mugavuste („füüsilised tegurid“) ning inimeste keskkonnatunnetuse ja -reaktsiooni („mittefüüsilised“) vahel .
Kuidas saavutada hoonete majanduslikku jätkusuutlikkust
Majanduslik jätkusuutlikkus tegeleb hoonete, sealhulgas nende ehitamise ja hooldamise kulude-tulude ja kulutõhususega.
Kulude-tulude analüüs hõlmab alternatiivide kaalumist erinevate disainide, materjalide ja protsesside puhul. Seda kasutatakse parimate valikute leidmiseks, mis saavutaksid suurima kasu, pidades samal ajal silmas lõppeesmärke ja alternatiivkulusid. Kui elamuprojekti eesmärk on keskkonnasäästlikkuse saavutamine, siis on kaalutavad alternatiivid selgelt erinevad sellest, kui eesmärk on ehitada võimalikult palju müüdavaid ruutmeetreid võimalikult madala hinnaga (mis tähendab, et valitud alternatiiv on alati odavaim vastuvõetav variant).
See viib meid projektide kulutõhususeni, mis käsitleb alternatiivide kulusid ja tulemusi (mõjusid). Oletame, et eesmärk on ehitada keskkonnasäästlikke hooneid. Sellisel juhul arvestatakse maja ja selle ehitusprotsesside projekteerimisel erinevate teguritega, nagu materjalid (kvaliteetne, taaskasutatud vs uus), transport (kohalik vs imporditud), maja suurus ja kasutatavus, energia tootmise tehnoloogia ja lammutamine, et teha kindlaks nende pikaajaline kulutõhusus. See tähendab, et lisaks ehitamise kulude-tulude suhtele analüüsitakse ka pikaajalisi hoolduskulusid.
Kas globaalselt jätkusuutlik eluase on võimalik?
Sellele küsimusele vastamine sõltub kindlasti sellest, kes vastab. Teoreetiliselt, absoluutselt, tegelikkuses väga keeruline. See on tingitud ühest või kahest jätkusuutlikkuse sambast, mis tavaliselt domineerivad, eriti kui vaatleme eluaseme jätkusuutlikkust globaalsest vaatenurgast.
Lihtsamalt öeldes on jätkusuutlikul eluasemel sama probleem nagu igal teisel keerulisel teemal – kõike on raske omada ja ühiskonnana me tihti ei eelda, et meil seda kõike on. Me teeme alati kompromisse nii üksikisikute kui ka ühiskondadena ning teeme ühe või kahe samba osas järeleandmisi, et võita teise nimel. Kuidas seda parandada? Samm-sammult arendatakse pidevalt tõhusamaid ja kvaliteetsemaid tehnilisi lahendusi ning kommunikatsiooni-, poliitika- ja stiimulisüsteeme.